Töötajad ei soovi areneda? Aga äkki pole keskkond nende jaoks lihtsalt arendav?
Mõnikord olen sattunud koolitustel diskussioonidesse, kus mõned juhid väidavad, et nende töötajad ei ole kindlasti mitte mingist arengust huvitatud. Nad väidavad, et nende töötajaid motiveerib ainult palk ja mitte miski muu nendele korda ei lähe. Kas see ikka tegelikult on ka nii?
ARENG EI TÄHENDA KARJÄÄRI
Seda teemat lähemalt arutlema hakates jõuame alati samasse kohta. Nimelt samastatakse arengut (millegi uue õppimist) karjääri tegemisega ja organisatsioonis edasi pürgimisega. Jah, ma olen nõus, et on palju selliseid inimesi, kes on pigem mugavustsoonis ja ei soovigi eriti selles tähenduses edasi liikuda, aga see ei tähenda, et neid ei huvitaks iseenda areng.
Inimese areng on sisemine protsess, kui edasiliikumine karjääriredelil on aga väline protsess. Nende mõlema jaoks on aeg ja koht olemas, aga kui väliselt oleme inimestena vägagi erinevad (erinevate ootustega elule, erinevate vajadustega jne), siis seesmiselt kipume olema üsnagi sarnased. Me soovime tegelikult ju oma elust üsnagi samu asju.
Detailides võivad olla erinevused, aga põhimõtteliselt soovime me ju: armastust (armastada ja olla armastatud), turvatunnet, häid suhteid, mugavust, olla oluline ning väärtuslik, reisida ja maailma näha, tegelda meie jaoks huvitavate asjadega (kahjuks töö seda sageli ei paku), saada uusi asju teada (meile ju meeldib uudistega kursis olla, eriti tuttavate kohta käivate uudistega), meie jaoks põnevatest asjadest vaimustuda (kui leiame midagi põnevat, naudime sellega kaasnevat elevust), areneda edasi asjades, mis meile huvi pakuvad (just selleks tegeleme hobidega), lust ja mängulisus (mõõdukalt, kuna oleme ikkagi täiskasvanud), liikuda elus edasi (mitte paigal tammuda aastaid) jne.
Kui mõni nendest asjadest sinuga resoneerus, siis sõltumata, kas sa soovid teadlikult töö juures areneda ja uusi asju õppida, on sul huvi uute asjade vastu. Sinus on soov liikuda elus edasi, saada uusi asju teada ning saada milleski, mis sulle huvi pakub, paremaks. Need kõik aga viitavadki ju sinu sisemisele arengusoovile. Ja kujuta nüüd ette, et sinu ülemus ütleb sinu kohta, et sul puudub igasugune arengusoov.
ASI POLE ARENGUHUVIS, VAID IGAVAS TÖÖS
Niipidi olukorrale vaadates jõuame hoopis uue vaatenurgani: äkki ei olegi asi selles, et inimestel puuduks arengusoov, vaid nende tänane töö on nende jaoks lihtsalt nii igav ja mõttetu, et ei paku nendele lihtsalt mitte midagi. Ja see ongi tekitanud nendes tunde, et mind ei huvita siin ka areng, mis siis juhtidele paistabki välja viisil, nagu oleks tegemist tühise inimesega, kes ei huvitu mitte millestki muust kui ainult palgast.
Pane see teema enda jaoks täiesti praktilisse võtmesse ja ükskõik, mis ameti peal sa täna oled – küsi endalt: Kas mul tegelikult ka puudub huvi elus edasi liikuda? Kas ma tegelikult ka ei viitsi mitte millegi nimel elus pingutada? Kas ma tegelikult ka olen nii tühine ja mõttetu inimene, nagu minu ülemus minust täna arvab (olen nagu eesel, kes jookseb porgandi järele)? Kas ma tegelikult olen tõesti inimene, kellele meeldib mõelda endast kui lihtsalt ühest keskpärasest töötajast, kes mitte midagi oma elust ja tööst ei oota?
Ma ei usu, et mitte ükski selle artikli lugejatest (sõltumata, kas sa oled juht või lihttööline) vastaks kõikidele nendele küsimustele jaatavalt: “Jah, ma olengi tühine inimene”, “Jah, ma olengi eesel, kelle paneb liikuma ainult porgand”, “Jah, mind ei huvitagi üldse, kuidas mul läheb ja kuhu oma eluga jõuan”, “Jah, mind ei huvita mitte miski uus, sest mu ajumaht on end ammendanud”. Ei usu!
MITTE KEEGI MEIST EI SOOVI OLLA “KESKPÄRANE JAAN”
Seega, kui sulle juhina tundub, et sinu töötajad on kõik keskpärased Jaanid ja Marid, siis ehk on aeg see enda jaoks ümber mõelda. Ehk on asi selles, et sinu töötajate tänane töökeskkond on nad oma töö suhtes muutnud selliseks, nagu nad täna on – nad ei tunne huvi ei oma töö ega iseenda arengu vastu. Tegelikult on nendes kõikides aga olemas samasugune soov paista silma, olla oluline ja liikuda edasi, nagu ka sinus või teistes silmapaistva arengusooviga inimestes.
Kes aga saaks või peaks tänaste keskpäraste Jaanide arenguhuvi töökeskkonnas käivitama? Usutavasti on selleks kõige rohkem võimalusi just juhil. Iseküsimus on muidugi, kas juht on selleks valmis?
KÜSIMUSED MÕTISKLEMISEKS JUHILE
1. Kuidas oled arengu enda jaoks lahti mõtestanud? Kas tunned, et sinu tänane töö “arendab” sind viisil, mis on sinu jaoks päriselt arendav?
2. Kas ja kui tihti räägid päriselt oma töötajatega nende arengust ja hakkama saamisest? Kas teed seda lisaks arenguvestlusele?
3. Mis oli viimane teadlik samm juhina, mille eesmärk oli tekitada oma töötajates eduelamust?
Kaido Pajumaa, juhtide ja meeskondade koolitaja
