Kas tunnustamine võib tööstressi vähendada ja tulemusi parandada? Fakt või ebateadus?!
Kas oled märganud, kuidas tugeva stressi korral on sageli raskusi selgesti mõtlemise, teistega suhtlemise ja uute ideede genereerimisega? See näitab, et negatiivse emotsiooni poolt kaaperdatuna, väheneb meie võime keskenduda, loominguline olla ja informatsiooni ajus töödelda.
Samas on kurb fakt asjaolu, et enamik inimesi kannatavad igapäevaselt mingit laadi stressi all. See tähendab, et tööandja või juhina on lausa hädavajalik proovida töötajate stressitase võimalikult madal hoida – muidu väheneb nii produktiivsus kui üleüldine rahulolu tööl. Kuidas seda aga teha?
OLULISEM TAGASISIDE SISUST ON SELLE TOON
Daniel Goleman toob oma raamatus “Sotsiaalne Intelligentsus” mitmeid näiteid, kinnitades, et positiivsuse kultiveerimine töötajates on parim viis tööstressi vähendamiseks. Järgnev katse näitabki, kui oluline on tegelikult positiivne emotsioon:
Katses paluti juhil anda oma töötajatele kahel korral tagasisidet. Kõigepealt andis juht edasi negatiivse tagasiside, tehes seda rõõmsal ja sõbralikul häälel. Töötajad tundsid, et olenemata halvast tagasisidest, olid emotsioonid siiski head ja positiivsed.
Teises katses rääkis juht oma töötajatele aga häid uudiseid, kasutades pigem kurjemat hääletooni. Taaskord olenemata uudise sisust, tundsid töötajad end koosolekult väljudes pigem negatiivselt meelestatuna. Katse võeti kokku väitega, et juhi emotsionaalne toon (ka hääletoon) on töötajate jaoks palju olulisem, kui reaalne tagasiside sisu.
Mida selle positiivse tooniga siis aga peale hakata? Kuna kriitika ja halva tagasiside väljendamine on teatud situatsioonides vältimatu, siis selleks, et negatiivne emotsioon kaua ei kestaks, tuleks töötajates võimalikult tihti ka positiivset emotsiooni kultiveerida. Mida juht selleks siis enda poolt teha saaks?
JUHI HEA SÕNA ON SUURIM MOTIVATSIOONIALLIKAS
“Psühhosomaatilise Arstiteaduse” ajakirja veebruari väljaandes räägitakse uurimustööst, mille tulemused näitavad töötajate tunnustamise mõju stressiga võitlemisel.
Tuleb nimelt välja, et positiivsed ja toetavad kommentaarid oma juhi ja meeskonnaliikmete poolt on suurimad kasutegurid töörõõmu ja rahulolu tekkimisel. Lisaks näitab uurimustöö, et teiste tunnustamine on palju viljakandvam kui ise tunnustatud saamine.
Nimelt kutsub teiste toetamine esile bioloogilisi muudatusi ajus, mis vähendavad otseselt negatiivsete emotsioonide ja stressi teket. Juhina on seega vajalik ka oma töötajad üksteist tunnustama ja toetama saada – selle ilmselgem viis on muidugi ise eeskuju näidata.
Uurimustöö kohaselt pakub teiste inimeste (loe: töökaaslaste) tunnustamine järgnevaid kasutegureid:
(a) Teisi toetades ja tunnustades paraneb meie endale mentaalne tervis ja väheneb stressikoorma hulk meie õlul. Kuna mentaalne tervis ja emotsionaalne positiivsus on otseselt seotud ka füüsilise tervisega, siis ka füüsiline tervis paraneb, tuues kaasa suurema rahulolutunde eluga ja sellest tulenevalt võib-olla ka pikema eluea.
(b) Kuna tunnustamine on kahe-suunaline tee, siis teisi toetades, toetavad nad ühel hetkel ka sind. Ja kes ei tahaks töötada kriitilise ja mürgise töökeskkonna asemel hoopis vastutulelikus ja sõbralikus kontoris?
(c) Teisi tunnustades ja motiveerivaid komplimente tehes, võtad sa fookuse ära iseenda stressilt ja muredelt. Seetõttu ongi altruismil terves maailmas nii elumuutev mõju. Keskendudes ja aidates teisi, väheneb su enesekesksus ja seeläbi ka tööalane stress.
KÜSIMUSED MÕTISKLEMISEKS JUHILE
1) Mida tähendab tagasisidestamine ja tunnustamine sinu jaoks? Paljude juhtide mõtteviis on kahjuks selline, et “Hea töö on palga sees. Kui midagi valesti on, küll saad teada (annan sulle tagasisidet)”. Missuguse sisekliimani ja tulemusteni sellise juhiga koos töötamine artikli valguses viib?
2) Gallup küsib oma Q12 uuringutes tunnustamise kohta päris otse – “Kas oled viimase 7 päeva jooksul oma juhilt tunnustada saanud?”. Juhtimiskoolitustel seda näidet tuues hakkavad paljud juhid naerma, küsides: “Kas tõesti pean jõudma järge hoidma, et iga töötajakene ikka nädalas korras juhilt kiita saaks?”. Gallupi uuringud näitavad aga, et just selle küsimusega on võimalik mõõta töötajate pühendumuse taset. Järelikult peab see oluline olema (sõltumata, mida juhid sellest arvavad).
3) Kas oled ise kunagi mõne toksilise ja vähe märkava juhi alluvuses töötanud? Kuidas temaga koos töötamine sulle ja sinu motivatsioonile mõjus – kas pigem positiivselt või negatiivselt? Kas sama võivad tunda sinu tänased töötajad?
Kaido Pajumaa, juhtide ja meeskondade koolitaja
